Oh mis tunne see on kui sa saad oma probleeme rahulikult läbirääkida ja mõlemad osapooled on arusaajad. Räägin täpsemalt mis toimus hetkel.
Võtsin ühendust kohtadega kus on mul võlad sealhulgas oma kohtutäituriga. Võin nii palju öelda, et alguses ma olin pohhuist läheb kuidas läheb aga enam ei saa nii. Kuna mul on põhjus enda elu korda tegemisel ja nendest probleemidest lahti saada. Mu kohtutäitur oli nõus mu konto lahti tegema kui igakuiselt maksan 50 eurot. See tegi meele küll heaks, sest mul on ju jama kui konto aresti all on. Sa ei saa teha ülekandeid neti pangas ja ei saa kaardiga poes maksta. Mul kohe nii hea meel.
Nüüd pean leidma ainult ametliku koha. Lähen proovin õnne Tapa Mill-is ehk saab tagasi sinna. Oleneb kuidas ülemus mu vastu võtab. Lähen elan ema juures, reede lähen tema juurde. Kuna mu emal ka raske seis tuleb talle isegi kasuks kui ma käin tööl ja seal elan. Saame ju arveid korteril pooleks maksta ja ikka tahan ema aidata ka tema enda probleemides.
Kuna mul hetke tööl muru sai trimmerist võitu passin jälle kodus. Selline töö elu nagi kord tööl ja siis kodus ei ole hea, sest kodus passimisega ju raha ei teeni. Muidugi oleks ju tore kui kodus passimise eest raha makstakse aga ni isee paraku pole. Ma tahan ülekõige enda elu korda saada ja kindlat töökohta koos elamisega. Loodan, et mu õnn ei pöördu nagu ta alatihti on seda teinud.
Olge ikka tublid ja palju edu teile, sest meil kõigil on mingi probleem mida me tahame lahendada. Saan nii palju nõu anda, et võtke julgus kokku ja lahendage see nii kiiresti kui võimalik.
neljapäev, 29. mai 2014
esmaspäev, 26. mai 2014
What I need to do? Do just settle in and going to work where I can be.
Eelmisest postitusest on küll tükk möödas aga on olnud natukese kiire ja tegemist. Palju on juhtunud, kuigi on väheaega möödas.
Kivipõllu tööd said otsa ja mul lõppes töö. Olin niisama igapäev igavledes ja niisama netis. Ei olnud lihtsalt midagi teha. Ükspäev ülemus helistas ja ütles, et oleks pakkuda puude ladumist. Läksingi neljapäeval tema juurde puid laduma. Sain laotud korralikult puid jäi isegi ülegi neid järgmiseks päevaks. Läksin ka reedel ilusti laduma. Ladusin neid kuni jõudis tööpäeva lõpp kätte. Läksin koju ja ootasin kuni päev jõudis õhtale.
Tuli kätte laupäev ja hea päev jällegi. Sain kokku Krissuga. rongijaama Tamsalusse jõutsin isegi varem ootasin teda ja kui aeg ligines oli imelik liblikas kõhus tunne. See suurenes kui nägin kaugelt rongi tulesi. Nii kui ta maha astus vaatasin kus ta on ja kõndisin tema poole ja võtsin ta kallistusega vastu nagu alati. See kord oli Jaanus autojuht nagu alati on olnud. Kui jõudsime triiki panime asjad maha ja läksime jalutama. Tõesti oli palav ilm, ma isegi võtsin särgi maha, sest võimatu oli särgiga olla kuigi kell oli 8-9 vahel hommikul. Kui olime oma ringi ära teinud läksime Anu ja Annelile külla. Üllatus missugune nad veel magasid aga õnneks neid ei häirinud see ja rääkisime juttu. Neil oli samuti tore Krissut näha. Õhtul Me läksime Ave juurde kuna ta tahtis mingi istumise teha. Enne seda olime mänguväljakul Krissu mina ja Keidi. Vaatasime teda kuni Anu tagasi tuleb. Kui olime Ave juures istusime ja rääkisime juttu. Hiljem vaatasime komöödia filmi. Kui kell oli hiline tulid sinna veel 2 tüüpi aga kuna Krissu tundis väsimust ja uni tuli peale läksime me Jaanuse juurde kuna me ööbisime seekord seal. Oi ma sain sel öösel telefoni kõnesi ja Jaanuse norskamist kuulda.
Pühapäeva hommikul kui ülesse ärkasime läksime poodi. Ostsin sealt hommiku söögiks kraami. Läksime Anu juurde ja seal tegin hommikusööki. Hoitsin veel sõrmed risti, et ei keeraks käkki kokku ja tuleks hea. Hiljem läksime jalutama. Olid tõesti ilusad päevad. Kell läks ka nii kiiresti edasi.
Esmaspäeva hommikul läksin reedest tööd lõpetama. Puudeladumine valmis sai andis ülemus veel mitu tööd teha. Muidugi tegin ilusti need ära. Päeva aegu jalutasime ka ringi ja olime koos. Kui olime mängu väljakul oli tahtmine kiigul Krissu sülle võtta. Eks ma küsisin ka ta käest aga kuna kõik hakkasid lahkuma läksime ka ja sinna see mõtte jäi. Kui pärast olime kahekesi oli see juba ununenud. Istusime seal ja rääkisime juttu. Meeldis see hetk kus lõpuks saime olla ka omavahel. Ootasime äikest. Muidugi ta rääkis samal ajal minuga ja vaatas mulle otsa kui sähvakas käis. Õhtune aeg tuli kiirelt eriti kui hakkas tulema rongi aeg. Me läksime Tamsalu ja olime perroonil. Kuigi oli ta mu juures tekkis juba igatsus ja nii väga soovisin, et kell aeglaselt liiguks. Kui rongi nägime kallistasin teda tugevalt. Ma kohe ei tahtnudki lahti lasta. Lihtsalt nii kurb hakkas, et jälle on aeg kus ta peab ära minema. Aga õnneks me saame netis suhelda.
Teisipäeval ootasin raha ülemuselt ja saingi selle kätte. Läksin peale seda Ülariga maale. Esimene kord külastasin ka seda kohta. Näitas mulle igasuguseid asju ja ümbrust. Suht tore oli. Kui tema omal autot tegi istusin ja pelasin ta tahvel arvutis. Kui ma selle maha panin ilusti. Võttis tema ja pillas selle maha. Õnneks ainult puutepaneel läks puru. Kodus sai ta natuke Anu käest pragada küll, et miks t nii ja naa tegi.
Kolmap-Neljap läks päevad oma moodi ja üksluiselt.
Reede õhtu läksime Anneliga tädi juurde istuma.Istusime ja jõime seal. Ma jõin natukese kui äkki ma enam ei tahtnud ja tuju kadus ära.Läksin koju ja rääkisin Anuga juttu.
Laup ja pühap olid sama vaiksed päevad kuigi sain teada,et ülemusel pakkuda trimmeriga niitmis tööd.
Esmaspäeval ehk siis täna hommikul helistasin ülemusele ja küsisin täpsemalt järgi mis töö on ja mida tegema peab. Tahtis alguses, et lähen kell 12 kuid siis otsustas ümber, läksin kella 1-ks. Läksin sinna siis ta seletas kuidas mis käib ja kuidas tegema peab. Muidugi tegin talle tellimuse ka, et tooks mulle pakk suitsu, kuna suitsud olid otsas. Nii ta hiljem tõigi selle paki suitsu ja käisin ka suitsul igakord kui paaki täitsin. Koju minnes läksin tagasi tädi juurde kuna too oli vahepeal tujutsenud ja mu välja visanud. Reedesest juttust sain aru, et ta võtab mind enda juurde tagasi kuid võta näpust, ta mainis nagu seda juttu poleks olnudki ja nüüd olen jällegi Anneli juures. Nüüd aga mõtlen mida edasi teha. Esialgu käin Anneli juurest tööl ja siis vaatab hiljem mis saab ja mis juhtub. Ausalt ma olen nii tüdinenud ja endamisi mida ma siis lõpuks tegema pean, et saaks rahulikult elada ja tööl käia. Olukord nagu mul on olnud vaheldumisi. kui läheb hästi läheb kohe midagi sitasti ja nii see hea olukord mulle vastu perset laksab.
Kivipõllu tööd said otsa ja mul lõppes töö. Olin niisama igapäev igavledes ja niisama netis. Ei olnud lihtsalt midagi teha. Ükspäev ülemus helistas ja ütles, et oleks pakkuda puude ladumist. Läksingi neljapäeval tema juurde puid laduma. Sain laotud korralikult puid jäi isegi ülegi neid järgmiseks päevaks. Läksin ka reedel ilusti laduma. Ladusin neid kuni jõudis tööpäeva lõpp kätte. Läksin koju ja ootasin kuni päev jõudis õhtale.
Tuli kätte laupäev ja hea päev jällegi. Sain kokku Krissuga. rongijaama Tamsalusse jõutsin isegi varem ootasin teda ja kui aeg ligines oli imelik liblikas kõhus tunne. See suurenes kui nägin kaugelt rongi tulesi. Nii kui ta maha astus vaatasin kus ta on ja kõndisin tema poole ja võtsin ta kallistusega vastu nagu alati. See kord oli Jaanus autojuht nagu alati on olnud. Kui jõudsime triiki panime asjad maha ja läksime jalutama. Tõesti oli palav ilm, ma isegi võtsin särgi maha, sest võimatu oli särgiga olla kuigi kell oli 8-9 vahel hommikul. Kui olime oma ringi ära teinud läksime Anu ja Annelile külla. Üllatus missugune nad veel magasid aga õnneks neid ei häirinud see ja rääkisime juttu. Neil oli samuti tore Krissut näha. Õhtul Me läksime Ave juurde kuna ta tahtis mingi istumise teha. Enne seda olime mänguväljakul Krissu mina ja Keidi. Vaatasime teda kuni Anu tagasi tuleb. Kui olime Ave juures istusime ja rääkisime juttu. Hiljem vaatasime komöödia filmi. Kui kell oli hiline tulid sinna veel 2 tüüpi aga kuna Krissu tundis väsimust ja uni tuli peale läksime me Jaanuse juurde kuna me ööbisime seekord seal. Oi ma sain sel öösel telefoni kõnesi ja Jaanuse norskamist kuulda.
Pühapäeva hommikul kui ülesse ärkasime läksime poodi. Ostsin sealt hommiku söögiks kraami. Läksime Anu juurde ja seal tegin hommikusööki. Hoitsin veel sõrmed risti, et ei keeraks käkki kokku ja tuleks hea. Hiljem läksime jalutama. Olid tõesti ilusad päevad. Kell läks ka nii kiiresti edasi.
Esmaspäeva hommikul läksin reedest tööd lõpetama. Puudeladumine valmis sai andis ülemus veel mitu tööd teha. Muidugi tegin ilusti need ära. Päeva aegu jalutasime ka ringi ja olime koos. Kui olime mängu väljakul oli tahtmine kiigul Krissu sülle võtta. Eks ma küsisin ka ta käest aga kuna kõik hakkasid lahkuma läksime ka ja sinna see mõtte jäi. Kui pärast olime kahekesi oli see juba ununenud. Istusime seal ja rääkisime juttu. Meeldis see hetk kus lõpuks saime olla ka omavahel. Ootasime äikest. Muidugi ta rääkis samal ajal minuga ja vaatas mulle otsa kui sähvakas käis. Õhtune aeg tuli kiirelt eriti kui hakkas tulema rongi aeg. Me läksime Tamsalu ja olime perroonil. Kuigi oli ta mu juures tekkis juba igatsus ja nii väga soovisin, et kell aeglaselt liiguks. Kui rongi nägime kallistasin teda tugevalt. Ma kohe ei tahtnudki lahti lasta. Lihtsalt nii kurb hakkas, et jälle on aeg kus ta peab ära minema. Aga õnneks me saame netis suhelda.
Teisipäeval ootasin raha ülemuselt ja saingi selle kätte. Läksin peale seda Ülariga maale. Esimene kord külastasin ka seda kohta. Näitas mulle igasuguseid asju ja ümbrust. Suht tore oli. Kui tema omal autot tegi istusin ja pelasin ta tahvel arvutis. Kui ma selle maha panin ilusti. Võttis tema ja pillas selle maha. Õnneks ainult puutepaneel läks puru. Kodus sai ta natuke Anu käest pragada küll, et miks t nii ja naa tegi.
Kolmap-Neljap läks päevad oma moodi ja üksluiselt.
Reede õhtu läksime Anneliga tädi juurde istuma.Istusime ja jõime seal. Ma jõin natukese kui äkki ma enam ei tahtnud ja tuju kadus ära.Läksin koju ja rääkisin Anuga juttu.
Laup ja pühap olid sama vaiksed päevad kuigi sain teada,et ülemusel pakkuda trimmeriga niitmis tööd.
Esmaspäeval ehk siis täna hommikul helistasin ülemusele ja küsisin täpsemalt järgi mis töö on ja mida tegema peab. Tahtis alguses, et lähen kell 12 kuid siis otsustas ümber, läksin kella 1-ks. Läksin sinna siis ta seletas kuidas mis käib ja kuidas tegema peab. Muidugi tegin talle tellimuse ka, et tooks mulle pakk suitsu, kuna suitsud olid otsas. Nii ta hiljem tõigi selle paki suitsu ja käisin ka suitsul igakord kui paaki täitsin. Koju minnes läksin tagasi tädi juurde kuna too oli vahepeal tujutsenud ja mu välja visanud. Reedesest juttust sain aru, et ta võtab mind enda juurde tagasi kuid võta näpust, ta mainis nagu seda juttu poleks olnudki ja nüüd olen jällegi Anneli juures. Nüüd aga mõtlen mida edasi teha. Esialgu käin Anneli juurest tööl ja siis vaatab hiljem mis saab ja mis juhtub. Ausalt ma olen nii tüdinenud ja endamisi mida ma siis lõpuks tegema pean, et saaks rahulikult elada ja tööl käia. Olukord nagu mul on olnud vaheldumisi. kui läheb hästi läheb kohe midagi sitasti ja nii see hea olukord mulle vastu perset laksab.
laupäev, 10. mai 2014
When little shiny light appeared in the pitch black darkness.
Kui olin oma eluga alla käinud ja käega löönud võiks öelda, et alla andnud ilmus äkki minu ellu 1 inimene. Ta on selle ajaga saanud mulle väga oluliseks ja eriliseks inimeseks. Ma ei tahaks temast iialgi loobuda.
Kui me suhtlema hakkasime alguses oli see lihtsalt nagu igapäevalised teemad. Tsau,mis teed? ja nii edasi. Kui 1 päev tema juurde pöördusin murega kuulas ta mu ära ja siis mõistsin, et saan talle oma muredest rääkida. Nagu öeldakse pool muret on jagatud mure. Me hakkasime pidevalt suhtlema ja alati oli teemasi millest rääkida. Kuigi ma kaldusin vahel negatiivselt mõtlema tõi ta mu alati positiivse mõtlemise juurde tagasi. Iga hetk mis ma temaga veetsin ja suhtlesin oli mulle väga eriline. Kuigi ma ei nõudnud temalt palju tahtis ta ikka mind aidata ja olla toeks, mulle piisas täiesti sellest, et ta minuga rääkis ja oli olemas kui teda vajasin.
Ükskord võtsin julguse kokku ja küsisin ta käest mis ta arvab kui õige saaks kokku. Ta oli nõus, nii oligi see päev reedesele päevale planeeritud, sest tal oli siis ka praktika puhkus. Me veetsime terve reedese päeva kahekesi. Ilm andis küll soovida, oli tuuline ja jahe aga see ei olnud oluline. Me jalutasime koguaeg ja istusime kuhu iganes saime. Vahel oli ka neid "Awkward silence" momente aga neid ikka juhtub esimese kohtumise juures. See päev oli väga hea ja eriline mulle, suutnud isegi kurvastada mitte. Kahju oli kui tuli kätte lahkumise aeg. Kui rong tuli tegin talle kalli ja kui rongile hakkasin minema jooksin korra tagasi ja tegin uuesti kalli, sest tõesti kurb oli lahkuda tema seltsist.
Järgmine kohtumine oli juba kui olin tädi juures. Ta tuli sinna laup hommikul ja läks ära pühap õhtu kuigi pidi minema hommikul otsustasime, et läheb suts hilisemasega. Kui hilisem aeg tuli otsustas, et läheb õhtusega, see tegi mu meele nii rõõmsaks, et kallistasin teda järsku. Kui ta minu juures oli me jalutasime suurema osa, sest ilm oli tõepoolest soe ja ilus. Istusime ka mänguväljakul kiikudel kus jälle jutustasime. Nii hea on olla tema seltsis, alati temaga koos olles mu enda mured jäävad kuskile kaugele. Kui tuli jälle lahkumise aeg kallistasin teda pikemalt kohe mitte ei tahtnud lahti tast lasta aga pidin, sest ei saa ju igavesti ka jääda ja järgmine päev algas tal praktika.
Jälle suhtlesime ainult neti teel aga see oli ikkagi hea, et ma temaga suhelda sain, sest tõesti ma naudin neid aegu kui me suhtleme olgugi need nii umbes või olulised jutud.
Ta tuli uuesti mulle külla Esmasp.-Kolmap. õhtuni. Ma kohe ootasin seda päeva väga, et vahel tundus, et kell ei liigugi sinna poole. Kui ta siia tuli oli mul jälle hea meel teda näha. Ilm oli see kord vihmane ja jaheda võitu. Kui ta siia jõudis läksime me minu tädi tütarde juurde, kus ta tuvus Anu ja Anneliga ja Anu mehe ja tütrega 1a ja mõned kuud peale. Me ei saanud see kord väga jalutada kuigi kolmap oli ilus ilm jalutasime ikka väheke. Ja kui tuli kätte lahkumise aeg oli jälle kurb meeleolu, et jälle jõudnud kätte see lahkumis aeg. Perroonil ma kallistasin teda pikalt kuni rong peatus. Ma kohe mitte ei tahtnud lahti lasta, tahtsin hoida nii kaua kui oleks saanud.
Kristiina on mulle väga eriline inimene ja selleks ta ka jääb. Raske on temast loobuda ja loodan, et ei tule seda aega kus ta mu elust kaoks, kuigi ta mulle öelnud mitte mõelda sellepeale mu alateadvus ikka tüürib sinna. Ei saa midagi parata vahel kipun nii mõtlema. Igas tahes ma hindan teda väga, ta iseloom ja kuidas ta mind püüab õigel rajal hoida ilma, et ma annaks alla on minu jaoks väga eriline. Isegi mida Külli minu kohta rääkis ta rääkis Küllile vastu ja ei uskunud teda, kuigi paljud inimesed on uskunud teisi rohkem kui mind, mida minust räägitakse. Krissu sa oled väga kallis mulle >.<
Kui me suhtlema hakkasime alguses oli see lihtsalt nagu igapäevalised teemad. Tsau,mis teed? ja nii edasi. Kui 1 päev tema juurde pöördusin murega kuulas ta mu ära ja siis mõistsin, et saan talle oma muredest rääkida. Nagu öeldakse pool muret on jagatud mure. Me hakkasime pidevalt suhtlema ja alati oli teemasi millest rääkida. Kuigi ma kaldusin vahel negatiivselt mõtlema tõi ta mu alati positiivse mõtlemise juurde tagasi. Iga hetk mis ma temaga veetsin ja suhtlesin oli mulle väga eriline. Kuigi ma ei nõudnud temalt palju tahtis ta ikka mind aidata ja olla toeks, mulle piisas täiesti sellest, et ta minuga rääkis ja oli olemas kui teda vajasin.
Ükskord võtsin julguse kokku ja küsisin ta käest mis ta arvab kui õige saaks kokku. Ta oli nõus, nii oligi see päev reedesele päevale planeeritud, sest tal oli siis ka praktika puhkus. Me veetsime terve reedese päeva kahekesi. Ilm andis küll soovida, oli tuuline ja jahe aga see ei olnud oluline. Me jalutasime koguaeg ja istusime kuhu iganes saime. Vahel oli ka neid "Awkward silence" momente aga neid ikka juhtub esimese kohtumise juures. See päev oli väga hea ja eriline mulle, suutnud isegi kurvastada mitte. Kahju oli kui tuli kätte lahkumise aeg. Kui rong tuli tegin talle kalli ja kui rongile hakkasin minema jooksin korra tagasi ja tegin uuesti kalli, sest tõesti kurb oli lahkuda tema seltsist.
Järgmine kohtumine oli juba kui olin tädi juures. Ta tuli sinna laup hommikul ja läks ära pühap õhtu kuigi pidi minema hommikul otsustasime, et läheb suts hilisemasega. Kui hilisem aeg tuli otsustas, et läheb õhtusega, see tegi mu meele nii rõõmsaks, et kallistasin teda järsku. Kui ta minu juures oli me jalutasime suurema osa, sest ilm oli tõepoolest soe ja ilus. Istusime ka mänguväljakul kiikudel kus jälle jutustasime. Nii hea on olla tema seltsis, alati temaga koos olles mu enda mured jäävad kuskile kaugele. Kui tuli jälle lahkumise aeg kallistasin teda pikemalt kohe mitte ei tahtnud lahti tast lasta aga pidin, sest ei saa ju igavesti ka jääda ja järgmine päev algas tal praktika.
Jälle suhtlesime ainult neti teel aga see oli ikkagi hea, et ma temaga suhelda sain, sest tõesti ma naudin neid aegu kui me suhtleme olgugi need nii umbes või olulised jutud.
Ta tuli uuesti mulle külla Esmasp.-Kolmap. õhtuni. Ma kohe ootasin seda päeva väga, et vahel tundus, et kell ei liigugi sinna poole. Kui ta siia tuli oli mul jälle hea meel teda näha. Ilm oli see kord vihmane ja jaheda võitu. Kui ta siia jõudis läksime me minu tädi tütarde juurde, kus ta tuvus Anu ja Anneliga ja Anu mehe ja tütrega 1a ja mõned kuud peale. Me ei saanud see kord väga jalutada kuigi kolmap oli ilus ilm jalutasime ikka väheke. Ja kui tuli kätte lahkumise aeg oli jälle kurb meeleolu, et jälle jõudnud kätte see lahkumis aeg. Perroonil ma kallistasin teda pikalt kuni rong peatus. Ma kohe mitte ei tahtnud lahti lasta, tahtsin hoida nii kaua kui oleks saanud.
Kristiina on mulle väga eriline inimene ja selleks ta ka jääb. Raske on temast loobuda ja loodan, et ei tule seda aega kus ta mu elust kaoks, kuigi ta mulle öelnud mitte mõelda sellepeale mu alateadvus ikka tüürib sinna. Ei saa midagi parata vahel kipun nii mõtlema. Igas tahes ma hindan teda väga, ta iseloom ja kuidas ta mind püüab õigel rajal hoida ilma, et ma annaks alla on minu jaoks väga eriline. Isegi mida Külli minu kohta rääkis ta rääkis Küllile vastu ja ei uskunud teda, kuigi paljud inimesed on uskunud teisi rohkem kui mind, mida minust räägitakse. Krissu sa oled väga kallis mulle >.<
neljapäev, 1. mai 2014
Every person has that 1 unwanted person in their life!
Oh jah seda teemat rääkides võtab kohe raskelt ohkama ja pead raputama. Lihtsalt minu ellu sattus isik ja soovin, et poleks teda tundnudki.Lihtsalt 4 aastat üks ja see sama asi. Alati igapäevaga läheb asi hullemaks. Inimene elab teiste elu ja teeb nende elud maha. Tema enda elust rääkima ei hakka siin.Ta on mu isa uus naine.
Kui ta mu isa ellu tuli oli kõik hea. Super inimene, hea mõistev läbi saamine oli lihtsalt hea. Kui ma kooli lõpetasin 2010 ehk siis 9-nda klassi olin terve suvi isa juures. Suve alguses oli ikka veel kõik super ei oskagi head inimest tahata, nagu öeldakse "Ära hinda raamatut kaante järgi." Kui oli augusti kuu oli tal isaga pulmad. Peale seda kõik muutus nagu oleks välk puusse löönud. Ta hakkas oma õiget palet näitama. See kõik mis enne oli muutus nii järsku, et ei saanud arugi.
Kui ma Rakvere koolis hakkasin käima oli kõik korras kuni talveni. Talvel käis tal mingi klõps läbi ja hakkas kõik pihta. Hakkas mind solvama maha tegema ja ahistus kirjad hakkasid tulema. Ei lasknud mul üldse rahus elada. Kui tuli kevad hakkas ta maha rahunema ja pugema. See aeg tõesti uskusin, et inimene on muutunud aga ma eksisin rängalt. Enne suve kevade lõppu poole algas jälle kõik uuesti. Sama jama sama tekst.Mul on tema poolt saadetud kirjad ikka veel alles ja hoian neid.
Kui ema isale alimendid pani hakkas ta mind süüdistama. Ütles igasuguseid õelusi ja mõnitusi. Ma ei tea kas see on normaalne inimene kui ta sulle ütleb. "Oma isa jaoks oled surnud poeg." Ma olin sõnatu, ma ei osanud midagi vastata. Aga ütlesin talle üht. "Oota oota, varsti need sõnad tulevad ringiga tagasi." Ta oli alati endas nii kindel, et mina olen luuser ja tema ingel.
Kui ma hakkasin tööl käima oli jälle suhtumine hea. saime hästiläbi ja unustasin konfliktid ja andestasin talle. Mainin, et minu loomuses pole inimese vastu pika viha pidamine. Ma andestan kergelt ja eks see ole mu miinus. Kõik oli korras kuni ma jälle tegin väikese vea mis talle ei sobinud. Hakkas ajama, et ma olen talle võlgu ja küsib mingeid asju tagasi. Lihtsalt ma olin nii loll jälle, et üldse teda uskusin.
Kui mu tädi mind enda juurde võttis, tekkis mul tunne nagu oleksin needus. See naine hakkas tädile minust rääkima ja minu elu arutama ja see kõik käib siiamaani kuni tänase päevani. Alles eile 30.04.14 Ütlesin talle."Mäletad mis sõnad sa mulle kunagi ütlesid?" Ja tegin nii "Tänasest olengi isa jaoks surnud ja võtan teid kahte kui võhivõõraid." Ta hakkas ajama tagasi ja pugema, et ma maha rahuneksin. Ta ütles mingi aeg hiljuti veel julmemini. "Ma soovin, et sa oleksid sündimatta jäänud või peale sünnitust surema." Mul oli nagu mida asja. Kas ma olen siis nii halb? Kas ma olen tõesti halb inimene, et mul on natuke elus viltu jooksnud ja võlad tekkinud. Ma saan nendega hakkama, eemaldan need ja elu korras. Tema arust on vist patt jääda võlgu. Kuigi ta ise olnud ka võlgu aga ei ta ikka ingel ju.
Ma räägiks veel aga ma ei taha väga pikka teksti kirjutada igaks juhuks muidu võin korrata ennast palju ja seda teemat. Päikest teile, kuni järgmise postituseni ehk tuleb vähe rõõmsam kes teab. :)
Kui ta mu isa ellu tuli oli kõik hea. Super inimene, hea mõistev läbi saamine oli lihtsalt hea. Kui ma kooli lõpetasin 2010 ehk siis 9-nda klassi olin terve suvi isa juures. Suve alguses oli ikka veel kõik super ei oskagi head inimest tahata, nagu öeldakse "Ära hinda raamatut kaante järgi." Kui oli augusti kuu oli tal isaga pulmad. Peale seda kõik muutus nagu oleks välk puusse löönud. Ta hakkas oma õiget palet näitama. See kõik mis enne oli muutus nii järsku, et ei saanud arugi.
Kui ma Rakvere koolis hakkasin käima oli kõik korras kuni talveni. Talvel käis tal mingi klõps läbi ja hakkas kõik pihta. Hakkas mind solvama maha tegema ja ahistus kirjad hakkasid tulema. Ei lasknud mul üldse rahus elada. Kui tuli kevad hakkas ta maha rahunema ja pugema. See aeg tõesti uskusin, et inimene on muutunud aga ma eksisin rängalt. Enne suve kevade lõppu poole algas jälle kõik uuesti. Sama jama sama tekst.Mul on tema poolt saadetud kirjad ikka veel alles ja hoian neid.
Kui ema isale alimendid pani hakkas ta mind süüdistama. Ütles igasuguseid õelusi ja mõnitusi. Ma ei tea kas see on normaalne inimene kui ta sulle ütleb. "Oma isa jaoks oled surnud poeg." Ma olin sõnatu, ma ei osanud midagi vastata. Aga ütlesin talle üht. "Oota oota, varsti need sõnad tulevad ringiga tagasi." Ta oli alati endas nii kindel, et mina olen luuser ja tema ingel.
Kui ma hakkasin tööl käima oli jälle suhtumine hea. saime hästiläbi ja unustasin konfliktid ja andestasin talle. Mainin, et minu loomuses pole inimese vastu pika viha pidamine. Ma andestan kergelt ja eks see ole mu miinus. Kõik oli korras kuni ma jälle tegin väikese vea mis talle ei sobinud. Hakkas ajama, et ma olen talle võlgu ja küsib mingeid asju tagasi. Lihtsalt ma olin nii loll jälle, et üldse teda uskusin.
Kui mu tädi mind enda juurde võttis, tekkis mul tunne nagu oleksin needus. See naine hakkas tädile minust rääkima ja minu elu arutama ja see kõik käib siiamaani kuni tänase päevani. Alles eile 30.04.14 Ütlesin talle."Mäletad mis sõnad sa mulle kunagi ütlesid?" Ja tegin nii "Tänasest olengi isa jaoks surnud ja võtan teid kahte kui võhivõõraid." Ta hakkas ajama tagasi ja pugema, et ma maha rahuneksin. Ta ütles mingi aeg hiljuti veel julmemini. "Ma soovin, et sa oleksid sündimatta jäänud või peale sünnitust surema." Mul oli nagu mida asja. Kas ma olen siis nii halb? Kas ma olen tõesti halb inimene, et mul on natuke elus viltu jooksnud ja võlad tekkinud. Ma saan nendega hakkama, eemaldan need ja elu korras. Tema arust on vist patt jääda võlgu. Kuigi ta ise olnud ka võlgu aga ei ta ikka ingel ju.
Ma räägiks veel aga ma ei taha väga pikka teksti kirjutada igaks juhuks muidu võin korrata ennast palju ja seda teemat. Päikest teile, kuni järgmise postituseni ehk tuleb vähe rõõmsam kes teab. :)
Tellimine:
Postitused (Atom)