Teen väikse sissejuhatuse enda kohta.
Elu pole mul roosiline ega lillepidu. Mainiks, et see on mul omadega põhja veeremas, kuigi on märgata ülespoole liikumisi. Mul on võlad tekkinud ja on ka panga konto arestitud. Kuid ikka püüan välja rabeleda. Mul alati viltu läinud ja on vaja välja rabeleda, ime kombel olen hakkama saanud. Ma olen kõigest 20 aastane noormees aga elu vahel teeb väikeseid keerdkäike ja seletan ka mis valikud mind selleni viisid kus ma olen hetkel. Ma ei tea kas need valikud olid õiged või valed. Oleks võinud minna nende valikute pidi aga talitanud natuke teisiti oleks vist parem seis. Mind on korduvalt 4 aasta jooksul isa uus naine mõnitanud ja vaimselt norinud aga ma ei tee temast välja. Võtan seda inimest kui võõrast.
2012 Kevad.
Olin farmis öövalvur. Töö oli hea sisse tulek oli super. Lihtsalt passi seal 21:00-2:00. 5 tundi tööd mis suurema osa koosnes lihtsalt anime vaadates. Ma elasin samal ajal tädi juures. Kuna lahkusin koolis 2011 sügis päevapealt. Miks anda üles enda hariduse võimalus, suhteliselt loll tegu kas pole. Koolis olin pideva vägivalla alla. Norimised, sõimamised ja ala tihti kaklused. Kevadel siis 2012 tuli mulle valik. Kas jääda farmi tööle või minna ema juurde ja elada seal kuni ta välismaale elama läheb ja korteri endale saaksin. Ahvatlev pakkumine kas pole?.
2012 Suvi.
Olin Ema juures ja võtsin ta pakkumise vastu. Oh ma kahetsesin seda natukese, sest tekkis tööpuudus ja olin töötu. Terve suvi passisin kodus ja olin arvutis. Läksin pärnu juuni kuus ja olin sõbraga koos. Me läksime jooma kuskile paikuse vahel ja kutsusime Terhi ka. [Terhi ja Jaanus on mu väga lähedased sõbrad juba 8-9 aastat tänase seisuga.] Tutvusin neiuga samal päeval. Me olime jõe ääres, jõime rummi ja rääkisime igast lolli teksti mis pähe tuli. Ketrin neiu kellega ma tutvusin tekkis hiljem suve-romance. See kestis ainult ala kuu aega, kiire algus kiire lõpp nagu öeldakse, kuigi ka järgmine valik oli suur pöördepunkt minu elus. Augustis läksin pärnu, kuna tahtsin Ketrini ligidal olla ja temaga proovida uuesti. Me küll saime kokku ja värki kuid otsustasime ikka sõpradeks jääda. mõni nädal hiljem leidsin töökoha Pärnus. Hakkasin tööle Skano OÜ. Alustasin pakkijana ja hiljem olin liinijuht.
2012 Talv.
Olin mõnusalt ennast pärnusse elama seadnud, jälle hea sissetulek ja korralik töökoht. Siis helistas ema ja hakkas mulle rääkima sama teemat mida ta rääkis mulle 2012 kevadel. Oleks ju võinud eelmisest korrast õppida? aga ei ma ikka tegin sama vea ja läksin tagasi, jättes kõik mis mul oli.
2013 Kevad-Suvi.
Olin Detsembrist-Jaanuari keskpaigani töötu. Läksin tööle jaanuari lõpus enne 2 nädalat Balti Spoon. Oii see oli jõle, väike palk ja midagi kätte eriti ei jäänud. Ema läks välismaale elama ja mina tema korter mis nüüdseks on minu oma. 1 kord sain oma palga kätte ja ei teadnud kas naerda või nutta. Seda oli vähem kui miinimum. Ma võtsin laenu, et maksud saaks makstud, mitte palju ainult 100 eurot. Maksin selle korralikult ära ja kõik. Aga palga number hiljem sundis võtma veel juurde. Siis võtsin 200 eurot 3-eks kuuks 26 eurot tagasi maksega. Kui olin teinud 1 osamakse ära jäin ma tööst ilma. Ma ei teadnud mida teha. Kuskilt ligidalt ei saanud tööd ka ja nii see võlg suurenes ja suurenes. Korter läks ka võlgadesse. Korteri võla suurus pole suur õnneks.
2013 Sügis-Talv
Sügisel läksin Pärnu lootes saada töökoht tagasi Skanos. Kahjuks ei saanud, oli juba piisavalt töölisi. Hakkasime koos sõbraga Pärnu hotell "ESTONIA" rõdusi fassaadima. Peaks mainima, et oli hea töö ja sai ka vahest laiselda ja joodud töö kõrvalt. Töökoha miinus oli see, et me käisime mustalt ehk ilma lepinguta. Meile hakati ajama, et rahad alles Tallinnast tulevad ja nii 3 nädalat. Kui me raha kätte saime ütlemise koha üles. Käisin ka Sakus tellinguid alla võtmas, vot seal sain raha kohe õhtul kätte. Kuid see töö oli ainult 2 päeva. Talvel läksin isa juurde. Olin isa juures töötu ala 1 kuu ja sain Tapa Mill OÜ tööle pakkijana. Jälle hakkas elu ilusti jooksma kui tegin valiku, et olen valmis iseseisva elu jaoks. Nii ma üürisingi korteri.
2014 Kevad ehk Saabumine tänasesse.
Tutvusin 1 neiuga. Me hakkasime suhtlema ja rääkima juttu. Ma jagasin talle ka enda elu seisu ja millises pasas ma olen. Ta oli hooliv ja kuulas alati. Ta oli mulle suureks abiks ja toeks. Kui teda poleks olnud mu rasketel aegadel ma ei tea kelle poole oleksin pöördunud, et lihtsalt kuulaks mu muresi. Seda neiut hoian ja hoolin temast väga, selle lühikese ajaga on ta mulle väga kalliks saanud. Ma haigestusin ja olin kodus pea 4 nädalat. Tööl sain käia ainult 1 nädal. Kui ma palga kätte sain, sain ainult 110 eurot. Mul oli masendus. Ma ei suutnud seda uskuda kui sain teada, et ma sedagi ei saa kätte kuna panga konto oli arestitud. Oli korteri maksmise tähtpäev ja mul polnud kuskilt seda raha võtta. Ütlesin, et kannatagu kuulõppuni oleks ära makstud. Omanikud olid kannatamatud ja viskasid välja. Kuigi nad oleks saanud kõik raha sama kuu lõpus. Läksin Ema juurde, ta oli selleks ajaks juba Eestis tagasi. Palusin teda, et ta laseks mul 1 öö enda juures ööbida kuna kella aeg oli hiline ja polnud kohta kus magada. Alguses me rääkisime ja siis ta lasi enda juures ööbida. Hommikul hakkasin liikuma tädi juurde kelle juurest lahkusin 2 aastat tagasi. Ta võttis mu lahkesti vastu. Ja käin tööl samas Farmis kus olin öövalves.
Kokkuvõtlik seis.
Oli vaja lahkuda 2012 kevadel? Oli vaja lahkuda Pärnust? Oli vaja võtta alati ema pakkumine vastu?
Ma tegin valiku lahkuda tädi juurest aga mis juhtus 2 aastat hiljem olen tema juures tagasi ja töötan samas kohas mis ennegi. Vahel soovin, et saaks aega tagasi kerida või, et see kõik on halb unenägu.Pean tõdema, et ma ei soovi seda enam, sest mul on hetkel 1 väga eriline inimene mul olemas ja temast ma enam loobuda ei saa. Ma oleks ammu alla andnud aga tema tuli õigel ajal mu ellu. Olen talle siiani tänulik.
Kui midagi jäi arusaamatuseks, tahate rohkem kuulda mingi aja perioodi kohta, lisage kommentaaride lahtrisse ja ma teen eraldi postituse selle kohta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar