No nii, aeg tulnud ka siia postitada. Viimasel ajal nagu ikka pole miskit muutunud. Vahel ikka läheb hästi ja siis jälle kõik totaalslt perse.
Krissuga saanud aega veeta koos
Hindan väga neid päevi ja minuteid mil me koos oleme. Hiljuti oli ka naistepäev. Kinkisin talle roosi ja rafaello karbi. Tema reaktsiooni Nähes panin tähele, et talle meeldis. Endale tekkis hea tunne sisse.
Ema sünnitas ka paar nädalat tagasi väikese tüdruku. Uudist kuuldes tekkis hea tunne ja rõõmus nende üle.
Küllist ja Kallest pole õnneks ka midagi kuulnid. Ausalt parem ongi kui nendega ei kohtu, ongi üks mure ja probleem vähem.
Siin vahepeal olin suutnud oma elu suht alla mäge viia. Tekkisisd pähe isegi suitsiid mõtted. Olin valmis seda isefi tegema aga mu alateadvus takistas mind sest ma ei suuda Krissut üksi jätta ja see mida ta hiljem tunneks see oleks minust südametu talle teha. Ma armastan teda rohkem kui kedagi teist.
Külas poistega olnud vahel probleeme ja karjumist. On olnud et ei ole auut ud neile maksta siis nad ka tukevad ja karjuvad aga ma saan ka nendest aru. Vältisin blogisse kirjutamist kuna pean tegema sesa telefoni kaudu. Hetkel kirnutangi telefoniga võib olla mõni viga siis ärge pahaks pange kui mõni väike või suur viga sees.
Nüüd kus ma kirjutan mõtlen ka rohkem kirjutada.
Krissu naistepäeva kink siis pildil.
Kunn's life at the bottom pit
Minu elu käik. Kui viitsin siis kirjutan. Aga midagi head siia küll ei tule. Kõik mu elus toimuv saab avalikustatud. Pole enam mõtet midagi varjata.
Translate
teisipäev, 10. märts 2015
esmaspäev, 1. detsember 2014
Life is a funny adventure, filled with losses and winnings.....
MMM et siis see Soome diil mis lubati teha ja rahasi ülekanda, et tööle minna sellega tõmmati mul perselohku. äärepealt olin korteris välja viskamise äärel aga sain selle lahendatud õnneks.
Sünnipäev möödus hästi, veetsin selle päeva oma kalli Krissuga. Olime seda plaaninud juba päris kaua ja hea, et läks plaanipäraselt. Sain tööle nüüd Hagarisse. Käin Tapa-Tamsalu vahet, natuke raske on vahest aga kuidagi saan hakkama, et tööle jõuda kuna hetkeline seis on natuke raske. Inimesed on seal toredad ja lõbusad vahel saab ka võtta mõne toote ja seda süüa, ei peagi lõunat kaasa võtma. Sain hiljuti ühe pakkumise. Sellest ma väga ei räägi aga eks paistab mis saab kas tuleb hiljem kahetsus või heameel, et selle sai vastu võetud.
Neljapäeval tuli Krissu külla mulle. Mul oli plaanitud väike üllatus talle mis muidugi töötas hästi. Ma rääkisin talle, et olen see päev Tapa Millis ja tuleks natuke hilisema rongiga ja ootan teda rongijaamas aga tegelikult olin Tamsalus tööl. Läksin peale tööd selle rongi peale kus oli Krissu, astusin sisse ja nägin teda kohe seal istumas. Ta pilk oli maas siis ütlesin talle, et "Noh mis nukrutsed siin" Ta vaatas mulle otsa nii üllatunud, et ma tahtsin kohe naerda isegi selle peale, pakkus nalja küll eriti ta nägu kui ta mind nägi. Õnneks oli külast tuttav poes ja saime temaga koju, tee peal ikka viskas nalja, et kas mei ljuba Krissuga leivad ühes kapis ja kas ka tuleb pidu kunas naine ju koju tulnud. Ma muidugi naersin ja siis vastasin nii üht talle.
Reedel ei teinud suurt midagi oli üks laisk päev koos Krissuga.
Laupäeval juhtus sedasi, et kogematta pandi mind autorooli ja kunas mul lube polnud ma olin ikkagi nõus kuid väike pabin oli sees. Alguses käisime lihtsalt Tapal suitsu järgi aga siis naabrimees tahtis, et võtame tal sõbra Tapal peale. Läksime Tapale siis sea lselgus, et tahavad Viitnale minna. mina muidugi esimest korda sõidan autoga linnas ja üldsegi liikluses. Kuidagi sain hakkama ilusti jälgisin teid ja märke. Naabrimees vahel juhendas, oli abiks küll. Viitan ostis ta omale bruksi ja ta sõber see ei tahtnudki süüa. Viitnalt ära läksime mööda väikest teed mis viis kadrinasse. Algul pabistasin seda ringteed aga ka sellega sain ilusti hakkama. Muidugi pole ilus ilma lubadeta sõita aga kui käitud ilusti ja korralikult ei juhtu midagi, kui just politsei kinni ei pea, neid ei koti ilujutt nad tahavad lube näha. Koju jõudes läskin korterisse katsusin, et uks oli lukus, mul oli kohe wtf miks uks lukus, tuli välja, et ma olin minnes kogematta toa ukse lukku pannud. Tsurka oli tuppa roninud mööda seina, nagu koormarohma mööda mille Krissu oli kinnitanud toa aknalauale. Ma muidugi naersin ja kuulasin. Krissu oli päris mures ka, et ma sedasi läksin mitte midagi ütlematta aga see plaan tuli nii järsku kuigi tapalt viitna poole pinnes oli küll mõte võtta Krissu peale aga läks teisiti.
Pühapäev. See päev on eriline nii igas mõttes....
Esmaspäev ehk täna.. Läksime krissuga hommikul rongile mina siis Tamsalu ja Tema Jõgevale. Tööpäev läks kiirelt aga natuke väsitav oli küll
Sünnipäev möödus hästi, veetsin selle päeva oma kalli Krissuga. Olime seda plaaninud juba päris kaua ja hea, et läks plaanipäraselt. Sain tööle nüüd Hagarisse. Käin Tapa-Tamsalu vahet, natuke raske on vahest aga kuidagi saan hakkama, et tööle jõuda kuna hetkeline seis on natuke raske. Inimesed on seal toredad ja lõbusad vahel saab ka võtta mõne toote ja seda süüa, ei peagi lõunat kaasa võtma. Sain hiljuti ühe pakkumise. Sellest ma väga ei räägi aga eks paistab mis saab kas tuleb hiljem kahetsus või heameel, et selle sai vastu võetud.
Neljapäeval tuli Krissu külla mulle. Mul oli plaanitud väike üllatus talle mis muidugi töötas hästi. Ma rääkisin talle, et olen see päev Tapa Millis ja tuleks natuke hilisema rongiga ja ootan teda rongijaamas aga tegelikult olin Tamsalus tööl. Läksin peale tööd selle rongi peale kus oli Krissu, astusin sisse ja nägin teda kohe seal istumas. Ta pilk oli maas siis ütlesin talle, et "Noh mis nukrutsed siin" Ta vaatas mulle otsa nii üllatunud, et ma tahtsin kohe naerda isegi selle peale, pakkus nalja küll eriti ta nägu kui ta mind nägi. Õnneks oli külast tuttav poes ja saime temaga koju, tee peal ikka viskas nalja, et kas mei ljuba Krissuga leivad ühes kapis ja kas ka tuleb pidu kunas naine ju koju tulnud. Ma muidugi naersin ja siis vastasin nii üht talle.
Reedel ei teinud suurt midagi oli üks laisk päev koos Krissuga.
Laupäeval juhtus sedasi, et kogematta pandi mind autorooli ja kunas mul lube polnud ma olin ikkagi nõus kuid väike pabin oli sees. Alguses käisime lihtsalt Tapal suitsu järgi aga siis naabrimees tahtis, et võtame tal sõbra Tapal peale. Läksime Tapale siis sea lselgus, et tahavad Viitnale minna. mina muidugi esimest korda sõidan autoga linnas ja üldsegi liikluses. Kuidagi sain hakkama ilusti jälgisin teid ja märke. Naabrimees vahel juhendas, oli abiks küll. Viitan ostis ta omale bruksi ja ta sõber see ei tahtnudki süüa. Viitnalt ära läksime mööda väikest teed mis viis kadrinasse. Algul pabistasin seda ringteed aga ka sellega sain ilusti hakkama. Muidugi pole ilus ilma lubadeta sõita aga kui käitud ilusti ja korralikult ei juhtu midagi, kui just politsei kinni ei pea, neid ei koti ilujutt nad tahavad lube näha. Koju jõudes läskin korterisse katsusin, et uks oli lukus, mul oli kohe wtf miks uks lukus, tuli välja, et ma olin minnes kogematta toa ukse lukku pannud. Tsurka oli tuppa roninud mööda seina, nagu koormarohma mööda mille Krissu oli kinnitanud toa aknalauale. Ma muidugi naersin ja kuulasin. Krissu oli päris mures ka, et ma sedasi läksin mitte midagi ütlematta aga see plaan tuli nii järsku kuigi tapalt viitna poole pinnes oli küll mõte võtta Krissu peale aga läks teisiti.
Pühapäev. See päev on eriline nii igas mõttes....
Esmaspäev ehk täna.. Läksime krissuga hommikul rongile mina siis Tamsalu ja Tema Jõgevale. Tööpäev läks kiirelt aga natuke väsitav oli küll
pühapäev, 9. november 2014
Summer goes by so fast before you know it is damn cold autumn......

Kunas olin tädi juurest ema juurde läinud siis ema uuris asju ja sebis mulle üürikorteri puuküttega.
Olen siin elanud juba pool aastat aga pole nagu miskit eriti paremaks läinud töö suhtes....
Juuni:
Juuni kuus veetsin aega kerdi juures kui mul polnud oma arvutit siis eriti ei olnud kodus midagi teha, sest isegi telekat ei näinud. Kodus veetsin siis aega rohkem kui Krissu mind külastas. Jaanipäev möödus hästi selle veetsin Krissuga koos. See päev vist ei lähe meelest kuna juhtus väike äpardus minu tõttu aga seda ma ei jaga siin hetkel. Jääb meie teada. Veetsin ka palju aega Tsurkaga koos kuna ta tõi oma PS2 minu poole siis meil oli alati ilge tung pelaa FIFA-t.
Juuli:
Juuli algus läks ikka oma soodu... Sai Krissuga veedetud aega ja Tsurka ja Carinaga. Oi jh mul mõned pildid ka muidugi. Sai ikka oldud koos ja kuulatud muusikat ja niisama lolli nalja tehtud. Juuli lõpu poole käisime Autokrossil Varstus. Oi see oli mu esimene kogemus ja nii kuradi palav päev oli ja koguaeg ainult vett juues. Ma väga täpselt ei mäleta juuli kuust aga põhiline oli see, et Sain selle suve Krissuga veedetud ja igav polnud kunagi.
August:
August oli praktiliselt sama nagu eelmised kuud Krissuga aegajalt ja siis Tsurkaga põhiliselt. Enne Läti krossi tegime ka igasuguseid asju, et saada rohkem raha kasutada Lätis kui Varstus oli. Rääkisin ka Krissu pehmeks et ka tema tuleks Läti. Muidugi oli ta nõus ja see tegi mu meele ka heaks. Veetsime lätis 2 päeva. Ööbisime telgis oi see öö oli natuke külma võitu. Järgmine päev oli enam vähem soojem kuid liiga soe ka ei olnud. Krissu võttis ka oma kaamera kaasa ja sai mõned pildid tehtud. Jhm väga palju jällegi ei ole rääkida kuna mälu enam vähem juba hägune sellest.
September:
September läks ka rahulikult aga kuna hakkas kool siis Tsurka käis siin ainult nädalavahetustel. Krissu käis ka mõned päevad minu juures. Kui tuli Hinsa etapp siis läksime ka sinna. Sinna Krissu tulla ei saanud aga küsisin talt kaamera. Hinsas juhtus sedasi, et jäime sinna 3 päevaks eh siis 2 ööd ja 3 päeva. Muidugi esiimene öö ma proovisin telgis magada oi mul oli külm. Kuulsin, et kegi sahistab telgi juures ja läskin välja. Kalmer ja Tsruka olid üleval siis kobisin ise ka autosse. Lihtsalt rääkisime lolli juttu ja närisime midagi hamba alla. Kell oli 4 hommikul. Mei lenam und ei tulnudki ja olimegi terve päeva üleval. Kalmer magas mingi hetke. Õhtul autos olime Tsurkaga oma päid, sest Kalmer magas. Hommikul hakkasime liikuma vara valges. Sedasi see septembri kuu möödus.
Oktoober:
Oktoobris saime palju Krissuga kokku ja vaikselt olles. Ega ma suurt ei mäleta ka mis põnevat tehtud sai kahjuks. Oktoobri lõppus sain pakkumise Soome tööle. Muidugi se uudis tegi mu rõõmsaks, et saab lõpuks parema töö peale ja kõik ilus.
November:
Soomes pakkumise teinud mees ütles, et 4 november esimene tööpäev. Aga kuna Krissu tahtis mu sünnipäeva pidada minuga koos siis Pikendasin selle nädala võrra edasi mis muidugi oli teostatav. Minu Sünnipäev mööduski koos krissuga. Nii hea on seda päeva tähistada kui sulle kallis inimene sinuga koos on. me olime seda plaaninud ka päris kaua aega. Igati tasus ära. Krissu kinkis mulle salli,raamatu ja šokolaadi karbi. Tema ütles, et pole suurt midagi aga minu jaoks tähendas see siiski palju. Ja nii need 3 päeva temaga läks kiirelt.
Ma loodan, et hakkan aktiivsemalt kirjutama ja ei tee enam nii pikka pausi sisse.
neljapäev, 5. juuni 2014
Sometimes even very closest person hurts you.
Nii teen siis uue postituse ja see tuleb natuke pikk ka.
Läksin tädi juurest ema juurde. Olen ennast ema juures ilusti sisse sättinud ja tegelen pideva tööotsimisega. Kuigi osad töökohad ei too rahuldavat vastust. Peamised asjad on, et kas helistavad või on juba piisavalt inimesi. Emaga meil suhe on nii ja naa. vahel on sellised sõnavahetusi aga need väikesed. Kuna ma oma tädile ütlesin kuhu ma lähen oli tema nii hea ja teatas kohe mu isale. oi ma olen tädis pettunud, et ei oska vahel oma suu pidada.
Kutsusin Krissu omale 1-ks päevaks küll ja ta oli nõus õhtul läks ta aga tartusse ühikasse. Veetsime terve päeva koos jalutades ja niisama istudes. Läksin talle hommikul rongi vastu eks ma ise ka natuke kiirustasin kuna mu telefoni displei puru ja ei näe kella. Jõudsin isegi 20 minutit varem rongi jaama. Ootasin teda ja kui rong tuli hakkas imelik tunne kõhus. Olin ehk ärevuses, et teda jälle näen. Alati on hea meel teda näha ja kõik mured kaovad temaga koos olles. Alguses jalutasime Tapa vahel väikse ringi ja siis käisin temaga Takomis, et küsida töökoha kohta. Kas ma saan ja kas on üldse võimalik. Kahjuks nad lubasid helistada.
Imastusse kõndides hakkas järsku vihma sadama, õnneks tal oli vihma vari kaasas ja nii me kõndisime kõrvuti. Kui vihma sadu läks hullemaks panin ma oma käe ta ümber ja tõmbasin endale ligemale, sest tõesti oli vihma sadu tugev. Koju jõudes panin ma ta vihma varju kuivama ja kotid minu tuppa. istusime natuke aega toas ma jõin kohvi ja tema teed, sest krissu khvi ei joo. Nii me istusime ja näitasin talle albumeid. Kui vihma sadu ülejäi läksime õue ja jalutasime Imastu vahel näitasin talle kõik kohad ette.Käisime ka vanas mahajäetud mõisas kondamas. Suht creepy oli aga käisime terve maja läbi välja arvatud laka alune, sest kuna ma jäin lapsena sinna kinni ei julge ma enam seal mõisa lakas käia. Õhtu poole istusime maja ees siis järsku tuli mu isa. Oh ma ei uskunud, et ta tuleb aga tuli. küsis mu läpakat, et viib Markole ära. Nu kuna ta ütles, et Marko tuleb ise ka ja tahab nii väga siis andsin talle vabatahtlikult. oi ma kahetsen, et andsin, sest tõe selle taga ma sain teada alles järgmine päev. Kui ta oli ära läinud hakkas aeg ka liginema krissu lahkumise peale. Meel oli kurb, sest see lahkumise aeg tuli nii kiirelt. Rongijaamas me kallistasime pikalt siis mu huultelt lipsas midagi mille järel ma ennast vahel nüüd kirun taga."Miks ma nii tegin" aga see polnud midagi hullu õnneks.
Järgmine päev läksin Tapale, et tööd otsida. jälle tulutult. Läksin ka Marko juurde kuna mu isa pidi läppari sinna viima. Kui ma Marko käest küsisin kas läppar seal vastas ta, et ei ole. Oi ma sain natuke kurjaks. Siis ma uurisin ta käest seda mida isa mulle koguaeg pajatas. Kuna mul pole olnud võimalik markole täis ulatuses läpakata maksta olen natuke võlgu aga ma tegelen k sellega koguaeg ja olen olnud Markoga ühenduses. Alati tundus isa jutt kahtlane. Nii, ma küsisin Marko käest kas tõesti ta tahtnud tulla läpparile järgi ja et mul maksta veel 300 eurot. Kui a vastas mulle, et hoopis isa oli ajanudise talle, et tuleb läpparile järgi mitte marko. Siis mul läks närv läbi. Isa mainis ka, et Marko pani mulle 300 eurot juurde aga tegelt ütles ta ise Markole, et paneks isa võla mu hinnale juurde. oi ma sain jälle kurjemaks. Ootasin marko juures milla isa tuleb aga ei tulnud. Läksin ise isa juurde. Kuna kedagi kodus polnud läksin otsima. Leitsin külli oi ma karjusin ta peale ja sõimasin. Lõpuks kutsus ta Marko ise läpparile järgi. markoga leppisime kokku, et hoiab läpparit enda käes kuni ma rhaa talle viin. Jah see oli natuke jama aga vähemalt oli see Marko käes mitte isa käes ja vaja maksta veel 200 eurot kokku. Markot tüütas ära see, et isa käis talle koguaeg sogamas seda sellepärast ta enda käes hoiabki, et saab mu isast rahu. Isaga ma nüüd enam ei suhtle ka, see mida ta tegi on viimane piisk. Kahetsen, et andsin, oleksin võinud talle öelda, et las siis marko tuleb. Mis tehtud see tehtud.
Tegelen ikka pideva tööotsingutega ja loodan, et mind saadab, edu, et ma saaksin ka lõpuks oma elu joonele.
Olge tublid ma tänaseks lõpetan bai bai.
Läksin tädi juurest ema juurde. Olen ennast ema juures ilusti sisse sättinud ja tegelen pideva tööotsimisega. Kuigi osad töökohad ei too rahuldavat vastust. Peamised asjad on, et kas helistavad või on juba piisavalt inimesi. Emaga meil suhe on nii ja naa. vahel on sellised sõnavahetusi aga need väikesed. Kuna ma oma tädile ütlesin kuhu ma lähen oli tema nii hea ja teatas kohe mu isale. oi ma olen tädis pettunud, et ei oska vahel oma suu pidada.
Kutsusin Krissu omale 1-ks päevaks küll ja ta oli nõus õhtul läks ta aga tartusse ühikasse. Veetsime terve päeva koos jalutades ja niisama istudes. Läksin talle hommikul rongi vastu eks ma ise ka natuke kiirustasin kuna mu telefoni displei puru ja ei näe kella. Jõudsin isegi 20 minutit varem rongi jaama. Ootasin teda ja kui rong tuli hakkas imelik tunne kõhus. Olin ehk ärevuses, et teda jälle näen. Alati on hea meel teda näha ja kõik mured kaovad temaga koos olles. Alguses jalutasime Tapa vahel väikse ringi ja siis käisin temaga Takomis, et küsida töökoha kohta. Kas ma saan ja kas on üldse võimalik. Kahjuks nad lubasid helistada.
Imastusse kõndides hakkas järsku vihma sadama, õnneks tal oli vihma vari kaasas ja nii me kõndisime kõrvuti. Kui vihma sadu läks hullemaks panin ma oma käe ta ümber ja tõmbasin endale ligemale, sest tõesti oli vihma sadu tugev. Koju jõudes panin ma ta vihma varju kuivama ja kotid minu tuppa. istusime natuke aega toas ma jõin kohvi ja tema teed, sest krissu khvi ei joo. Nii me istusime ja näitasin talle albumeid. Kui vihma sadu ülejäi läksime õue ja jalutasime Imastu vahel näitasin talle kõik kohad ette.Käisime ka vanas mahajäetud mõisas kondamas. Suht creepy oli aga käisime terve maja läbi välja arvatud laka alune, sest kuna ma jäin lapsena sinna kinni ei julge ma enam seal mõisa lakas käia. Õhtu poole istusime maja ees siis järsku tuli mu isa. Oh ma ei uskunud, et ta tuleb aga tuli. küsis mu läpakat, et viib Markole ära. Nu kuna ta ütles, et Marko tuleb ise ka ja tahab nii väga siis andsin talle vabatahtlikult. oi ma kahetsen, et andsin, sest tõe selle taga ma sain teada alles järgmine päev. Kui ta oli ära läinud hakkas aeg ka liginema krissu lahkumise peale. Meel oli kurb, sest see lahkumise aeg tuli nii kiirelt. Rongijaamas me kallistasime pikalt siis mu huultelt lipsas midagi mille järel ma ennast vahel nüüd kirun taga."Miks ma nii tegin" aga see polnud midagi hullu õnneks.
Järgmine päev läksin Tapale, et tööd otsida. jälle tulutult. Läksin ka Marko juurde kuna mu isa pidi läppari sinna viima. Kui ma Marko käest küsisin kas läppar seal vastas ta, et ei ole. Oi ma sain natuke kurjaks. Siis ma uurisin ta käest seda mida isa mulle koguaeg pajatas. Kuna mul pole olnud võimalik markole täis ulatuses läpakata maksta olen natuke võlgu aga ma tegelen k sellega koguaeg ja olen olnud Markoga ühenduses. Alati tundus isa jutt kahtlane. Nii, ma küsisin Marko käest kas tõesti ta tahtnud tulla läpparile järgi ja et mul maksta veel 300 eurot. Kui a vastas mulle, et hoopis isa oli ajanudise talle, et tuleb läpparile järgi mitte marko. Siis mul läks närv läbi. Isa mainis ka, et Marko pani mulle 300 eurot juurde aga tegelt ütles ta ise Markole, et paneks isa võla mu hinnale juurde. oi ma sain jälle kurjemaks. Ootasin marko juures milla isa tuleb aga ei tulnud. Läksin ise isa juurde. Kuna kedagi kodus polnud läksin otsima. Leitsin külli oi ma karjusin ta peale ja sõimasin. Lõpuks kutsus ta Marko ise läpparile järgi. markoga leppisime kokku, et hoiab läpparit enda käes kuni ma rhaa talle viin. Jah see oli natuke jama aga vähemalt oli see Marko käes mitte isa käes ja vaja maksta veel 200 eurot kokku. Markot tüütas ära see, et isa käis talle koguaeg sogamas seda sellepärast ta enda käes hoiabki, et saab mu isast rahu. Isaga ma nüüd enam ei suhtle ka, see mida ta tegi on viimane piisk. Kahetsen, et andsin, oleksin võinud talle öelda, et las siis marko tuleb. Mis tehtud see tehtud.
Tegelen ikka pideva tööotsingutega ja loodan, et mind saadab, edu, et ma saaksin ka lõpuks oma elu joonele.
Olge tublid ma tänaseks lõpetan bai bai.
neljapäev, 29. mai 2014
Things start to get finnaly a little better slowly.
Oh mis tunne see on kui sa saad oma probleeme rahulikult läbirääkida ja mõlemad osapooled on arusaajad. Räägin täpsemalt mis toimus hetkel.
Võtsin ühendust kohtadega kus on mul võlad sealhulgas oma kohtutäituriga. Võin nii palju öelda, et alguses ma olin pohhuist läheb kuidas läheb aga enam ei saa nii. Kuna mul on põhjus enda elu korda tegemisel ja nendest probleemidest lahti saada. Mu kohtutäitur oli nõus mu konto lahti tegema kui igakuiselt maksan 50 eurot. See tegi meele küll heaks, sest mul on ju jama kui konto aresti all on. Sa ei saa teha ülekandeid neti pangas ja ei saa kaardiga poes maksta. Mul kohe nii hea meel.
Nüüd pean leidma ainult ametliku koha. Lähen proovin õnne Tapa Mill-is ehk saab tagasi sinna. Oleneb kuidas ülemus mu vastu võtab. Lähen elan ema juures, reede lähen tema juurde. Kuna mu emal ka raske seis tuleb talle isegi kasuks kui ma käin tööl ja seal elan. Saame ju arveid korteril pooleks maksta ja ikka tahan ema aidata ka tema enda probleemides.
Kuna mul hetke tööl muru sai trimmerist võitu passin jälle kodus. Selline töö elu nagi kord tööl ja siis kodus ei ole hea, sest kodus passimisega ju raha ei teeni. Muidugi oleks ju tore kui kodus passimise eest raha makstakse aga ni isee paraku pole. Ma tahan ülekõige enda elu korda saada ja kindlat töökohta koos elamisega. Loodan, et mu õnn ei pöördu nagu ta alatihti on seda teinud.
Olge ikka tublid ja palju edu teile, sest meil kõigil on mingi probleem mida me tahame lahendada. Saan nii palju nõu anda, et võtke julgus kokku ja lahendage see nii kiiresti kui võimalik.
Võtsin ühendust kohtadega kus on mul võlad sealhulgas oma kohtutäituriga. Võin nii palju öelda, et alguses ma olin pohhuist läheb kuidas läheb aga enam ei saa nii. Kuna mul on põhjus enda elu korda tegemisel ja nendest probleemidest lahti saada. Mu kohtutäitur oli nõus mu konto lahti tegema kui igakuiselt maksan 50 eurot. See tegi meele küll heaks, sest mul on ju jama kui konto aresti all on. Sa ei saa teha ülekandeid neti pangas ja ei saa kaardiga poes maksta. Mul kohe nii hea meel.
Nüüd pean leidma ainult ametliku koha. Lähen proovin õnne Tapa Mill-is ehk saab tagasi sinna. Oleneb kuidas ülemus mu vastu võtab. Lähen elan ema juures, reede lähen tema juurde. Kuna mu emal ka raske seis tuleb talle isegi kasuks kui ma käin tööl ja seal elan. Saame ju arveid korteril pooleks maksta ja ikka tahan ema aidata ka tema enda probleemides.
Kuna mul hetke tööl muru sai trimmerist võitu passin jälle kodus. Selline töö elu nagi kord tööl ja siis kodus ei ole hea, sest kodus passimisega ju raha ei teeni. Muidugi oleks ju tore kui kodus passimise eest raha makstakse aga ni isee paraku pole. Ma tahan ülekõige enda elu korda saada ja kindlat töökohta koos elamisega. Loodan, et mu õnn ei pöördu nagu ta alatihti on seda teinud.
Olge ikka tublid ja palju edu teile, sest meil kõigil on mingi probleem mida me tahame lahendada. Saan nii palju nõu anda, et võtke julgus kokku ja lahendage see nii kiiresti kui võimalik.
esmaspäev, 26. mai 2014
What I need to do? Do just settle in and going to work where I can be.
Eelmisest postitusest on küll tükk möödas aga on olnud natukese kiire ja tegemist. Palju on juhtunud, kuigi on väheaega möödas.
Kivipõllu tööd said otsa ja mul lõppes töö. Olin niisama igapäev igavledes ja niisama netis. Ei olnud lihtsalt midagi teha. Ükspäev ülemus helistas ja ütles, et oleks pakkuda puude ladumist. Läksingi neljapäeval tema juurde puid laduma. Sain laotud korralikult puid jäi isegi ülegi neid järgmiseks päevaks. Läksin ka reedel ilusti laduma. Ladusin neid kuni jõudis tööpäeva lõpp kätte. Läksin koju ja ootasin kuni päev jõudis õhtale.
Tuli kätte laupäev ja hea päev jällegi. Sain kokku Krissuga. rongijaama Tamsalusse jõutsin isegi varem ootasin teda ja kui aeg ligines oli imelik liblikas kõhus tunne. See suurenes kui nägin kaugelt rongi tulesi. Nii kui ta maha astus vaatasin kus ta on ja kõndisin tema poole ja võtsin ta kallistusega vastu nagu alati. See kord oli Jaanus autojuht nagu alati on olnud. Kui jõudsime triiki panime asjad maha ja läksime jalutama. Tõesti oli palav ilm, ma isegi võtsin särgi maha, sest võimatu oli särgiga olla kuigi kell oli 8-9 vahel hommikul. Kui olime oma ringi ära teinud läksime Anu ja Annelile külla. Üllatus missugune nad veel magasid aga õnneks neid ei häirinud see ja rääkisime juttu. Neil oli samuti tore Krissut näha. Õhtul Me läksime Ave juurde kuna ta tahtis mingi istumise teha. Enne seda olime mänguväljakul Krissu mina ja Keidi. Vaatasime teda kuni Anu tagasi tuleb. Kui olime Ave juures istusime ja rääkisime juttu. Hiljem vaatasime komöödia filmi. Kui kell oli hiline tulid sinna veel 2 tüüpi aga kuna Krissu tundis väsimust ja uni tuli peale läksime me Jaanuse juurde kuna me ööbisime seekord seal. Oi ma sain sel öösel telefoni kõnesi ja Jaanuse norskamist kuulda.
Pühapäeva hommikul kui ülesse ärkasime läksime poodi. Ostsin sealt hommiku söögiks kraami. Läksime Anu juurde ja seal tegin hommikusööki. Hoitsin veel sõrmed risti, et ei keeraks käkki kokku ja tuleks hea. Hiljem läksime jalutama. Olid tõesti ilusad päevad. Kell läks ka nii kiiresti edasi.
Esmaspäeva hommikul läksin reedest tööd lõpetama. Puudeladumine valmis sai andis ülemus veel mitu tööd teha. Muidugi tegin ilusti need ära. Päeva aegu jalutasime ka ringi ja olime koos. Kui olime mängu väljakul oli tahtmine kiigul Krissu sülle võtta. Eks ma küsisin ka ta käest aga kuna kõik hakkasid lahkuma läksime ka ja sinna see mõtte jäi. Kui pärast olime kahekesi oli see juba ununenud. Istusime seal ja rääkisime juttu. Meeldis see hetk kus lõpuks saime olla ka omavahel. Ootasime äikest. Muidugi ta rääkis samal ajal minuga ja vaatas mulle otsa kui sähvakas käis. Õhtune aeg tuli kiirelt eriti kui hakkas tulema rongi aeg. Me läksime Tamsalu ja olime perroonil. Kuigi oli ta mu juures tekkis juba igatsus ja nii väga soovisin, et kell aeglaselt liiguks. Kui rongi nägime kallistasin teda tugevalt. Ma kohe ei tahtnudki lahti lasta. Lihtsalt nii kurb hakkas, et jälle on aeg kus ta peab ära minema. Aga õnneks me saame netis suhelda.
Teisipäeval ootasin raha ülemuselt ja saingi selle kätte. Läksin peale seda Ülariga maale. Esimene kord külastasin ka seda kohta. Näitas mulle igasuguseid asju ja ümbrust. Suht tore oli. Kui tema omal autot tegi istusin ja pelasin ta tahvel arvutis. Kui ma selle maha panin ilusti. Võttis tema ja pillas selle maha. Õnneks ainult puutepaneel läks puru. Kodus sai ta natuke Anu käest pragada küll, et miks t nii ja naa tegi.
Kolmap-Neljap läks päevad oma moodi ja üksluiselt.
Reede õhtu läksime Anneliga tädi juurde istuma.Istusime ja jõime seal. Ma jõin natukese kui äkki ma enam ei tahtnud ja tuju kadus ära.Läksin koju ja rääkisin Anuga juttu.
Laup ja pühap olid sama vaiksed päevad kuigi sain teada,et ülemusel pakkuda trimmeriga niitmis tööd.
Esmaspäeval ehk siis täna hommikul helistasin ülemusele ja küsisin täpsemalt järgi mis töö on ja mida tegema peab. Tahtis alguses, et lähen kell 12 kuid siis otsustas ümber, läksin kella 1-ks. Läksin sinna siis ta seletas kuidas mis käib ja kuidas tegema peab. Muidugi tegin talle tellimuse ka, et tooks mulle pakk suitsu, kuna suitsud olid otsas. Nii ta hiljem tõigi selle paki suitsu ja käisin ka suitsul igakord kui paaki täitsin. Koju minnes läksin tagasi tädi juurde kuna too oli vahepeal tujutsenud ja mu välja visanud. Reedesest juttust sain aru, et ta võtab mind enda juurde tagasi kuid võta näpust, ta mainis nagu seda juttu poleks olnudki ja nüüd olen jällegi Anneli juures. Nüüd aga mõtlen mida edasi teha. Esialgu käin Anneli juurest tööl ja siis vaatab hiljem mis saab ja mis juhtub. Ausalt ma olen nii tüdinenud ja endamisi mida ma siis lõpuks tegema pean, et saaks rahulikult elada ja tööl käia. Olukord nagu mul on olnud vaheldumisi. kui läheb hästi läheb kohe midagi sitasti ja nii see hea olukord mulle vastu perset laksab.
Kivipõllu tööd said otsa ja mul lõppes töö. Olin niisama igapäev igavledes ja niisama netis. Ei olnud lihtsalt midagi teha. Ükspäev ülemus helistas ja ütles, et oleks pakkuda puude ladumist. Läksingi neljapäeval tema juurde puid laduma. Sain laotud korralikult puid jäi isegi ülegi neid järgmiseks päevaks. Läksin ka reedel ilusti laduma. Ladusin neid kuni jõudis tööpäeva lõpp kätte. Läksin koju ja ootasin kuni päev jõudis õhtale.
Tuli kätte laupäev ja hea päev jällegi. Sain kokku Krissuga. rongijaama Tamsalusse jõutsin isegi varem ootasin teda ja kui aeg ligines oli imelik liblikas kõhus tunne. See suurenes kui nägin kaugelt rongi tulesi. Nii kui ta maha astus vaatasin kus ta on ja kõndisin tema poole ja võtsin ta kallistusega vastu nagu alati. See kord oli Jaanus autojuht nagu alati on olnud. Kui jõudsime triiki panime asjad maha ja läksime jalutama. Tõesti oli palav ilm, ma isegi võtsin särgi maha, sest võimatu oli särgiga olla kuigi kell oli 8-9 vahel hommikul. Kui olime oma ringi ära teinud läksime Anu ja Annelile külla. Üllatus missugune nad veel magasid aga õnneks neid ei häirinud see ja rääkisime juttu. Neil oli samuti tore Krissut näha. Õhtul Me läksime Ave juurde kuna ta tahtis mingi istumise teha. Enne seda olime mänguväljakul Krissu mina ja Keidi. Vaatasime teda kuni Anu tagasi tuleb. Kui olime Ave juures istusime ja rääkisime juttu. Hiljem vaatasime komöödia filmi. Kui kell oli hiline tulid sinna veel 2 tüüpi aga kuna Krissu tundis väsimust ja uni tuli peale läksime me Jaanuse juurde kuna me ööbisime seekord seal. Oi ma sain sel öösel telefoni kõnesi ja Jaanuse norskamist kuulda.
Pühapäeva hommikul kui ülesse ärkasime läksime poodi. Ostsin sealt hommiku söögiks kraami. Läksime Anu juurde ja seal tegin hommikusööki. Hoitsin veel sõrmed risti, et ei keeraks käkki kokku ja tuleks hea. Hiljem läksime jalutama. Olid tõesti ilusad päevad. Kell läks ka nii kiiresti edasi.
Esmaspäeva hommikul läksin reedest tööd lõpetama. Puudeladumine valmis sai andis ülemus veel mitu tööd teha. Muidugi tegin ilusti need ära. Päeva aegu jalutasime ka ringi ja olime koos. Kui olime mängu väljakul oli tahtmine kiigul Krissu sülle võtta. Eks ma küsisin ka ta käest aga kuna kõik hakkasid lahkuma läksime ka ja sinna see mõtte jäi. Kui pärast olime kahekesi oli see juba ununenud. Istusime seal ja rääkisime juttu. Meeldis see hetk kus lõpuks saime olla ka omavahel. Ootasime äikest. Muidugi ta rääkis samal ajal minuga ja vaatas mulle otsa kui sähvakas käis. Õhtune aeg tuli kiirelt eriti kui hakkas tulema rongi aeg. Me läksime Tamsalu ja olime perroonil. Kuigi oli ta mu juures tekkis juba igatsus ja nii väga soovisin, et kell aeglaselt liiguks. Kui rongi nägime kallistasin teda tugevalt. Ma kohe ei tahtnudki lahti lasta. Lihtsalt nii kurb hakkas, et jälle on aeg kus ta peab ära minema. Aga õnneks me saame netis suhelda.
Teisipäeval ootasin raha ülemuselt ja saingi selle kätte. Läksin peale seda Ülariga maale. Esimene kord külastasin ka seda kohta. Näitas mulle igasuguseid asju ja ümbrust. Suht tore oli. Kui tema omal autot tegi istusin ja pelasin ta tahvel arvutis. Kui ma selle maha panin ilusti. Võttis tema ja pillas selle maha. Õnneks ainult puutepaneel läks puru. Kodus sai ta natuke Anu käest pragada küll, et miks t nii ja naa tegi.
Kolmap-Neljap läks päevad oma moodi ja üksluiselt.
Reede õhtu läksime Anneliga tädi juurde istuma.Istusime ja jõime seal. Ma jõin natukese kui äkki ma enam ei tahtnud ja tuju kadus ära.Läksin koju ja rääkisin Anuga juttu.
Laup ja pühap olid sama vaiksed päevad kuigi sain teada,et ülemusel pakkuda trimmeriga niitmis tööd.
Esmaspäeval ehk siis täna hommikul helistasin ülemusele ja küsisin täpsemalt järgi mis töö on ja mida tegema peab. Tahtis alguses, et lähen kell 12 kuid siis otsustas ümber, läksin kella 1-ks. Läksin sinna siis ta seletas kuidas mis käib ja kuidas tegema peab. Muidugi tegin talle tellimuse ka, et tooks mulle pakk suitsu, kuna suitsud olid otsas. Nii ta hiljem tõigi selle paki suitsu ja käisin ka suitsul igakord kui paaki täitsin. Koju minnes läksin tagasi tädi juurde kuna too oli vahepeal tujutsenud ja mu välja visanud. Reedesest juttust sain aru, et ta võtab mind enda juurde tagasi kuid võta näpust, ta mainis nagu seda juttu poleks olnudki ja nüüd olen jällegi Anneli juures. Nüüd aga mõtlen mida edasi teha. Esialgu käin Anneli juurest tööl ja siis vaatab hiljem mis saab ja mis juhtub. Ausalt ma olen nii tüdinenud ja endamisi mida ma siis lõpuks tegema pean, et saaks rahulikult elada ja tööl käia. Olukord nagu mul on olnud vaheldumisi. kui läheb hästi läheb kohe midagi sitasti ja nii see hea olukord mulle vastu perset laksab.
laupäev, 10. mai 2014
When little shiny light appeared in the pitch black darkness.
Kui olin oma eluga alla käinud ja käega löönud võiks öelda, et alla andnud ilmus äkki minu ellu 1 inimene. Ta on selle ajaga saanud mulle väga oluliseks ja eriliseks inimeseks. Ma ei tahaks temast iialgi loobuda.
Kui me suhtlema hakkasime alguses oli see lihtsalt nagu igapäevalised teemad. Tsau,mis teed? ja nii edasi. Kui 1 päev tema juurde pöördusin murega kuulas ta mu ära ja siis mõistsin, et saan talle oma muredest rääkida. Nagu öeldakse pool muret on jagatud mure. Me hakkasime pidevalt suhtlema ja alati oli teemasi millest rääkida. Kuigi ma kaldusin vahel negatiivselt mõtlema tõi ta mu alati positiivse mõtlemise juurde tagasi. Iga hetk mis ma temaga veetsin ja suhtlesin oli mulle väga eriline. Kuigi ma ei nõudnud temalt palju tahtis ta ikka mind aidata ja olla toeks, mulle piisas täiesti sellest, et ta minuga rääkis ja oli olemas kui teda vajasin.
Ükskord võtsin julguse kokku ja küsisin ta käest mis ta arvab kui õige saaks kokku. Ta oli nõus, nii oligi see päev reedesele päevale planeeritud, sest tal oli siis ka praktika puhkus. Me veetsime terve reedese päeva kahekesi. Ilm andis küll soovida, oli tuuline ja jahe aga see ei olnud oluline. Me jalutasime koguaeg ja istusime kuhu iganes saime. Vahel oli ka neid "Awkward silence" momente aga neid ikka juhtub esimese kohtumise juures. See päev oli väga hea ja eriline mulle, suutnud isegi kurvastada mitte. Kahju oli kui tuli kätte lahkumise aeg. Kui rong tuli tegin talle kalli ja kui rongile hakkasin minema jooksin korra tagasi ja tegin uuesti kalli, sest tõesti kurb oli lahkuda tema seltsist.
Järgmine kohtumine oli juba kui olin tädi juures. Ta tuli sinna laup hommikul ja läks ära pühap õhtu kuigi pidi minema hommikul otsustasime, et läheb suts hilisemasega. Kui hilisem aeg tuli otsustas, et läheb õhtusega, see tegi mu meele nii rõõmsaks, et kallistasin teda järsku. Kui ta minu juures oli me jalutasime suurema osa, sest ilm oli tõepoolest soe ja ilus. Istusime ka mänguväljakul kiikudel kus jälle jutustasime. Nii hea on olla tema seltsis, alati temaga koos olles mu enda mured jäävad kuskile kaugele. Kui tuli jälle lahkumise aeg kallistasin teda pikemalt kohe mitte ei tahtnud lahti tast lasta aga pidin, sest ei saa ju igavesti ka jääda ja järgmine päev algas tal praktika.
Jälle suhtlesime ainult neti teel aga see oli ikkagi hea, et ma temaga suhelda sain, sest tõesti ma naudin neid aegu kui me suhtleme olgugi need nii umbes või olulised jutud.
Ta tuli uuesti mulle külla Esmasp.-Kolmap. õhtuni. Ma kohe ootasin seda päeva väga, et vahel tundus, et kell ei liigugi sinna poole. Kui ta siia tuli oli mul jälle hea meel teda näha. Ilm oli see kord vihmane ja jaheda võitu. Kui ta siia jõudis läksime me minu tädi tütarde juurde, kus ta tuvus Anu ja Anneliga ja Anu mehe ja tütrega 1a ja mõned kuud peale. Me ei saanud see kord väga jalutada kuigi kolmap oli ilus ilm jalutasime ikka väheke. Ja kui tuli kätte lahkumise aeg oli jälle kurb meeleolu, et jälle jõudnud kätte see lahkumis aeg. Perroonil ma kallistasin teda pikalt kuni rong peatus. Ma kohe mitte ei tahtnud lahti lasta, tahtsin hoida nii kaua kui oleks saanud.
Kristiina on mulle väga eriline inimene ja selleks ta ka jääb. Raske on temast loobuda ja loodan, et ei tule seda aega kus ta mu elust kaoks, kuigi ta mulle öelnud mitte mõelda sellepeale mu alateadvus ikka tüürib sinna. Ei saa midagi parata vahel kipun nii mõtlema. Igas tahes ma hindan teda väga, ta iseloom ja kuidas ta mind püüab õigel rajal hoida ilma, et ma annaks alla on minu jaoks väga eriline. Isegi mida Külli minu kohta rääkis ta rääkis Küllile vastu ja ei uskunud teda, kuigi paljud inimesed on uskunud teisi rohkem kui mind, mida minust räägitakse. Krissu sa oled väga kallis mulle >.<
Kui me suhtlema hakkasime alguses oli see lihtsalt nagu igapäevalised teemad. Tsau,mis teed? ja nii edasi. Kui 1 päev tema juurde pöördusin murega kuulas ta mu ära ja siis mõistsin, et saan talle oma muredest rääkida. Nagu öeldakse pool muret on jagatud mure. Me hakkasime pidevalt suhtlema ja alati oli teemasi millest rääkida. Kuigi ma kaldusin vahel negatiivselt mõtlema tõi ta mu alati positiivse mõtlemise juurde tagasi. Iga hetk mis ma temaga veetsin ja suhtlesin oli mulle väga eriline. Kuigi ma ei nõudnud temalt palju tahtis ta ikka mind aidata ja olla toeks, mulle piisas täiesti sellest, et ta minuga rääkis ja oli olemas kui teda vajasin.
Ükskord võtsin julguse kokku ja küsisin ta käest mis ta arvab kui õige saaks kokku. Ta oli nõus, nii oligi see päev reedesele päevale planeeritud, sest tal oli siis ka praktika puhkus. Me veetsime terve reedese päeva kahekesi. Ilm andis küll soovida, oli tuuline ja jahe aga see ei olnud oluline. Me jalutasime koguaeg ja istusime kuhu iganes saime. Vahel oli ka neid "Awkward silence" momente aga neid ikka juhtub esimese kohtumise juures. See päev oli väga hea ja eriline mulle, suutnud isegi kurvastada mitte. Kahju oli kui tuli kätte lahkumise aeg. Kui rong tuli tegin talle kalli ja kui rongile hakkasin minema jooksin korra tagasi ja tegin uuesti kalli, sest tõesti kurb oli lahkuda tema seltsist.
Järgmine kohtumine oli juba kui olin tädi juures. Ta tuli sinna laup hommikul ja läks ära pühap õhtu kuigi pidi minema hommikul otsustasime, et läheb suts hilisemasega. Kui hilisem aeg tuli otsustas, et läheb õhtusega, see tegi mu meele nii rõõmsaks, et kallistasin teda järsku. Kui ta minu juures oli me jalutasime suurema osa, sest ilm oli tõepoolest soe ja ilus. Istusime ka mänguväljakul kiikudel kus jälle jutustasime. Nii hea on olla tema seltsis, alati temaga koos olles mu enda mured jäävad kuskile kaugele. Kui tuli jälle lahkumise aeg kallistasin teda pikemalt kohe mitte ei tahtnud lahti tast lasta aga pidin, sest ei saa ju igavesti ka jääda ja järgmine päev algas tal praktika.
Jälle suhtlesime ainult neti teel aga see oli ikkagi hea, et ma temaga suhelda sain, sest tõesti ma naudin neid aegu kui me suhtleme olgugi need nii umbes või olulised jutud.
Ta tuli uuesti mulle külla Esmasp.-Kolmap. õhtuni. Ma kohe ootasin seda päeva väga, et vahel tundus, et kell ei liigugi sinna poole. Kui ta siia tuli oli mul jälle hea meel teda näha. Ilm oli see kord vihmane ja jaheda võitu. Kui ta siia jõudis läksime me minu tädi tütarde juurde, kus ta tuvus Anu ja Anneliga ja Anu mehe ja tütrega 1a ja mõned kuud peale. Me ei saanud see kord väga jalutada kuigi kolmap oli ilus ilm jalutasime ikka väheke. Ja kui tuli kätte lahkumise aeg oli jälle kurb meeleolu, et jälle jõudnud kätte see lahkumis aeg. Perroonil ma kallistasin teda pikalt kuni rong peatus. Ma kohe mitte ei tahtnud lahti lasta, tahtsin hoida nii kaua kui oleks saanud.
Kristiina on mulle väga eriline inimene ja selleks ta ka jääb. Raske on temast loobuda ja loodan, et ei tule seda aega kus ta mu elust kaoks, kuigi ta mulle öelnud mitte mõelda sellepeale mu alateadvus ikka tüürib sinna. Ei saa midagi parata vahel kipun nii mõtlema. Igas tahes ma hindan teda väga, ta iseloom ja kuidas ta mind püüab õigel rajal hoida ilma, et ma annaks alla on minu jaoks väga eriline. Isegi mida Külli minu kohta rääkis ta rääkis Küllile vastu ja ei uskunud teda, kuigi paljud inimesed on uskunud teisi rohkem kui mind, mida minust räägitakse. Krissu sa oled väga kallis mulle >.<
Tellimine:
Postitused (Atom)