Translate

neljapäev, 5. juuni 2014

Sometimes even very closest person hurts you.

Nii teen siis uue postituse ja see tuleb natuke pikk ka.

Läksin tädi juurest ema juurde. Olen ennast ema juures ilusti sisse sättinud ja tegelen pideva tööotsimisega. Kuigi osad töökohad ei too rahuldavat vastust. Peamised asjad on, et kas helistavad või on juba piisavalt inimesi. Emaga meil suhe on nii ja naa. vahel on sellised sõnavahetusi aga need väikesed. Kuna ma oma tädile ütlesin kuhu ma lähen oli tema nii hea ja teatas kohe mu isale. oi ma olen tädis pettunud, et ei oska vahel oma suu pidada.

Kutsusin Krissu omale 1-ks päevaks küll ja ta oli nõus õhtul läks ta aga tartusse ühikasse. Veetsime terve päeva koos jalutades ja niisama istudes. Läksin talle hommikul rongi vastu eks ma ise ka natuke kiirustasin kuna mu telefoni displei puru ja ei näe kella. Jõudsin isegi 20 minutit varem rongi jaama. Ootasin teda ja kui rong tuli hakkas imelik tunne kõhus. Olin ehk ärevuses, et teda jälle näen. Alati on hea meel teda näha ja kõik mured kaovad temaga koos olles. Alguses jalutasime Tapa vahel väikse ringi ja siis käisin temaga Takomis, et küsida töökoha kohta. Kas ma saan ja kas on üldse võimalik. Kahjuks nad lubasid helistada.
Imastusse kõndides hakkas järsku vihma sadama, õnneks tal oli vihma vari kaasas ja nii me kõndisime kõrvuti. Kui vihma sadu läks hullemaks panin ma oma käe ta ümber ja tõmbasin endale ligemale, sest tõesti oli vihma sadu tugev. Koju jõudes panin ma ta vihma varju kuivama ja kotid minu tuppa. istusime natuke aega toas ma jõin kohvi ja tema teed, sest krissu khvi ei joo. Nii me istusime ja näitasin talle albumeid. Kui vihma sadu ülejäi läksime õue ja jalutasime Imastu vahel näitasin talle kõik kohad ette.Käisime ka vanas mahajäetud mõisas kondamas. Suht creepy oli aga käisime terve maja läbi välja arvatud laka alune, sest kuna ma jäin lapsena sinna kinni ei julge ma enam seal mõisa lakas käia. Õhtu poole istusime maja ees siis järsku tuli mu isa. Oh ma ei uskunud, et ta tuleb aga tuli. küsis mu läpakat, et viib Markole ära. Nu kuna ta ütles, et Marko tuleb ise ka ja tahab nii väga siis andsin talle vabatahtlikult. oi ma kahetsen, et andsin, sest tõe selle taga ma sain teada alles järgmine päev. Kui ta oli ära läinud hakkas aeg ka liginema krissu lahkumise peale. Meel oli kurb, sest see lahkumise aeg tuli nii kiirelt. Rongijaamas me kallistasime pikalt siis mu huultelt lipsas midagi mille järel ma ennast vahel nüüd kirun taga."Miks ma nii tegin" aga see polnud midagi hullu õnneks.

Järgmine päev läksin Tapale, et tööd otsida. jälle tulutult. Läksin ka Marko juurde kuna mu isa pidi läppari sinna viima. Kui ma Marko käest küsisin kas läppar seal vastas ta, et ei ole. Oi ma sain natuke kurjaks. Siis ma uurisin ta käest seda mida isa mulle koguaeg pajatas. Kuna mul pole olnud võimalik markole täis ulatuses läpakata maksta olen natuke võlgu aga ma tegelen k sellega koguaeg ja olen olnud Markoga ühenduses. Alati tundus isa jutt kahtlane. Nii, ma küsisin Marko käest kas tõesti ta tahtnud tulla läpparile järgi ja et mul maksta veel 300 eurot. Kui a vastas mulle, et hoopis isa  oli ajanudise talle, et tuleb läpparile järgi mitte marko. Siis mul läks närv läbi. Isa mainis ka, et Marko pani mulle 300 eurot juurde aga tegelt ütles ta ise Markole, et paneks isa võla mu hinnale juurde. oi ma sain jälle kurjemaks. Ootasin marko juures milla isa tuleb aga ei tulnud. Läksin ise isa juurde. Kuna kedagi kodus polnud läksin otsima. Leitsin külli oi ma karjusin ta peale ja sõimasin. Lõpuks kutsus ta Marko ise läpparile järgi. markoga leppisime kokku, et hoiab läpparit enda käes kuni ma rhaa talle viin. Jah see oli natuke jama aga vähemalt oli see Marko käes mitte isa käes ja vaja maksta veel 200 eurot kokku. Markot tüütas ära see, et isa käis talle koguaeg sogamas seda sellepärast ta enda käes hoiabki, et saab mu isast rahu. Isaga ma nüüd enam ei suhtle ka, see mida ta tegi on viimane piisk. Kahetsen, et andsin, oleksin võinud talle öelda, et las siis marko tuleb. Mis tehtud see tehtud.

Tegelen ikka pideva tööotsingutega ja loodan, et mind saadab, edu, et ma saaksin ka lõpuks oma elu joonele.

Olge tublid ma tänaseks lõpetan bai bai.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar